MUUSEUMI ESEMED

Seisuga 31.12.2016 oli esemekogus 11109 museaali. Teadaoleva päritoluga esemeid on 331-st asulast ja 107-st nõukogudeaegsest majandist üle kogu Eesti.

Lanz 1

Aurukatel lanz 1922. Iseliikuv aurukatel Lanz aastast 1922. Kasutatud Mammaste Masinaühisuses Põlva lähedal, hiljem kolhoosis Koit. Inventarinumber EPM 2021 E 980
 

Külastajate pilku köidavad kindlasti väljakul asuv tehnika ja 1936. aastal Saaremaal Pöides ehitatud pukktuulik. Väljakul asuvad neli isesõitvat aurukatelt, kolm järeltveetavat on siseruumides.  Kuus aurukatelt (Marshall, Munktells,  Clayton Shuttleworth, Garrett ja kaks Lanzi) on valmistatud aastail 1909-1923, Nõukogude Hersoni masinatehase katel pärineb 1953. aastast.

Vanim traktor on 1919. aastal USA-s toodetud "International". 1920.-1940. aastate mudeleid esindavad ratastraktorid "Fordson", "Deering" ja "Lanz Bulldog" ning linttraktor "Deering". "Lanz Bulldogi" kuumpeamootorit on mitmel korral ka käivitatud, esmakordselt 1994. a. Alt-Schwerini Agraarajaloo Muuseumi töötajate kaasabil.  Teise Maailmasõjajärgsetest nõukogude traktoritest on eksponeeritud "Universal", KD-35, XTZ Nati jt.

Maaparandustehnikast on ainulaadseim 1957. aastal Tallinnas valmistatud paljukopaline drenaažiekskavaator ETN-142 seerianumbriga 9. Veel üheks Eestis valmistatud maaparandusmasinaks on Rakvere firma Vennad Lõhmus kännujuurija Karu aastaist 1938-1940.

Kraavide ja muldkehade põiklõigete mõõtja. Patenteerinud Endel Kalvin aastal 1940. Inventarinumber EPM TR 453 E 213

Muuseumi põhikogu kahest  teraviljakombainist, nõukogude päritolu SK-3 ja KS-2.6, asub üks näituseväljakul. Haruldane, 1930. aastate lõpust pärinev "Allis Chalmers" paikneb hoidlas. 

Traktor International 8-16 aastast 191. Inventarinumber EPM 3418 E 1710

Suurem osa põllumajandustehnikast paikneb hoidlates. Lisaks vanadele rehepeksumasinatele on muuseumi kogus ka 1957. aastal Tšehhoslovakkias valmistatud "Agrostroj" ja mitu 1990. aastail taastatud taludes kasutatud rehepeksumasinat ning kombaini. Muuseumil on ka talurahva veovahendite kogu (61 eset). Soosaare mõisa jahivanker Viljandimaalt on kindlasti üks ainulaadsematest Eestis. Maaeluga kaudsemalt seotud museaalidest on üks huvitavamaid Pärnu sadama veovoorimehe plaanvanker. Mesindus- ja aiandusinventari on muuseumil rikkalikult ning vastav teema on väga hästi komplekteeritud, nagu ka veterinaarmeditsiin.  Arvukas linakasvatuse- ja töötlemisega seotud esemekogu sisaldab eritüübilisi lõuguteid, käsi-, hobu- masina- ja veejõul töötavad murdmismasinaid, ropsimõõku, linaraatse,-kamme ja -harju. Viimastest pärineb vanim aastast 1796.

 

Piimakauss

Piimakauss pronksiaegsest hauast Lõuna-Kaukasusest. Kingitus Karl Happichile Tartu Veterinaarinstituudi õppejõult Leon Gogielilt, kes käis 1907. aasta paiku Kaukaasias teaduslikuks tööks andmeid kogumas. Inventarinumber EPM 4866 E 2820

Põllumajandusteaduse ja -hariduse alalt on muuseumi jõudnud palju katse- ja õppevahendeid. Nende annetajateks on olnud praeguse Eesti Maaülikooli töötajad, samuti inimesed Jõgeva Sordiaretuse Katsejaamast ja mujalt. Eriti silmapaistev on piimabakterioloogi, Venemaa piimanduskoolituse pioneeri professor Karl Julius Richard Happichi unikaalne kogu.  Üheks huvitavamaks kutseharidusasutuste annetuseks on veterinaarklassi õppevahendid Võrumaa Kutsehariduskeskuselt, sealhulgas üle kahesaja preparaadi ja mulaaži.

Ainulaadsed on ka Eesti Vabariigi Põllutööministeeriumi hõbedast rändauhinnad (kann, ankur, kapp) eesti punase karja sugulavadele. Põllumeeste seltside ja teiste institutsioonide poolt välja antud tunnustusmedalitest on ehk hinnatavamad väikeste seltside nagu Vaivara, Tapa ja Väike-Maarja omad. Mitme põllumajandusteadlase või –tegelase omaksed on annetanud  neile kuulunud auhindu. Nii on kogusse jõudnud poliitiku ja põllumeeste juhi Jaan Hünersoni Eesti Punase Risti teenetemärk, sordiaretaja Aleksander Siimoni Valgetähe IV klassi teenetemärk ja Lenini orden ning EPA maaparandusprofessori ja Eesti Põllumajandusmuuseumi asutaja Jüri Kuuma Valgetähe kolmanda klassi teenetemärk.

taarikann

Hõbedane taarikann – auhind Eesti punase karja sugulavadele. Inventarinumber EPM 147:1 E 6:1/V

Üks muuseumile kuuluv 1930. aastatel toodetud "Friedrich Krulli" ader on alates 1992. aastast eksponeeritud alaliselt Hispaaniasse maailma atrade näitusel. 

Esemetega saab lähemalt tutvuda Eesti Muuseumide Veebiväravas http://muis.ee/catalogue