KANEPIKONVERENTS

20. aprillil 2016 kell 9 – 16

20. aprillil Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuval kanepikonverentsil mõtestatakse eri vaatenurkadest teavet kanepist: kanep kui botaaniline objekt, popkultuuritermin ja tööstustoore. Kui ajalooliselt on kanep tuntud peamiselt kiutaimena, siis tänapäeval on tema kasutusala tunduvalt laiem; kõikidest neistki antakse ülevaade. Avalik foorum peaks ärgitama mõtlema praeguses kultuuriruumis seni lahendamata küsimusele: kas kanep laastab või päästab maailma.

1934. aastal ilmunud Eesti entsüklopeedia käsitleb kanepit kui kiutaime. Kasutusaladest on nimetatud veel, et seemnete presskooke tarvitatakse väetisena ja kalade toiduks ning kanepiõli pruugitakse ravimina, toitainena paastuajal, rohelise seebi valmistamisel ja tehnikas. Eraldi märksõna alt leiame kanepijahust valmistatava toidu kanepitembi ehk jursi kirjelduse. Vaid india kanepit iseloomustades kasutatakse sõna „mürgine".

Hans Kõiva, linaasjade konsultant, kirjutab ajakirja „Põllumajandus" 1935. aasta 13. veebruari numbris, et kanepikasvatusele tuleks pöörata enam tähelepanu. Ta meenutab lugejale, et kanepit on kasvatatud eelkõige „nööritarbe rahuldamiseks", kuid alates ajast, mil kvaliteetset nööri saab ka poest osta, on kodumaine kanepikasvatus üsna tagaplaanile jäänud. Kõiva ei pea seda halvaks arenguks, kuid manitseb, et importkaupade eest tuleb välja käia väärtuslikku välisvaluutat, mida parasjagu majanduskriisist väljuval Eesti riigil on vähe ning kutsub talunikke üles kanepikasvatust uuesti päevakorrale tõstma vähemalt sel määral, et täita siseturu kanepikiu vajadus.

Nüüd, 80 aastat hiljem, seostatakse kanepit narkomaania ja kuritegevusega. Eestis kehtiva karistusseadustiku §188 sätestab: unimaguna, kanepi ja kokapõõsa ebaseadusliku kasvatamise eest karistatakse rahatrahvi või kuni viieaastase vangistusega. Tõsi, kanepit võib kasvatada, täites esitatud nõudeid: kasvatatav kanep ei või sisaldada tetrahüdrokannabinooli (THC) üle 0,2%, kasvatusalad tuleb deklareerida iga kasvatatava sordi lõikes, kontrolli eesmärgil tuleb PRIAt teavitada kanepi õitsemise algusest ja kanep peab kasvama veel vähemalt 10 päeva pärast õitsemise lõppu (http://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/pollumajandus-ja-toiduturg/turukorraldus/lina-ja-kanep).

Viimasel ajal on hakatud rääkima ka kanepi kasulikkusest ning isegi vajalikkusest, eriti seoses 1980. aastate lõpul avastatud endokannabinoidsüsteemiga (EKS), mis modelleerib  keha kõiki süsteeme ja elundkondi ja aitab kehal kohaneda muutuvate tingimustega. Debatt kanepi ümber kogub tuure: keelupoliitika pooldajate argumendid kõlavad üha nõrgemalt, järjest enam nõutakse kanepikaristuste kaotamist  ja turu riiklikku reguleerimist.

Kanepikonverentsil mõtestatakse eri vaatenurkadest teavet kanepist: kanep kui botaaniline objekt, popkultuuritermin ja tööstustoore. Kui ajalooliselt on kanep tuntud peamiselt kiutaimena, siis tänapäeval on tema kasutusala tunduvalt laiem.

Teesid

Kava:

9.00 kogunemine, tervituskohv
9.30 avasõnad
10 – 10.30 Kahetine kanep – kes ta on? Ellen Pärn (Eesti Põllumajandusmuuseum, vanemteadur) 
10.30 – 11.00 Praktiline kanepikasvatus. Marko Toots (Tootsi Peenar OÜ juhatuse liige ja peaagronoom)
11.00 – 11.30 kohvipaus
11.30 – 12 Kanep, kui tekstiilmaterjal. Olavi Vann (kanepitoodete maaletooja)
12 – 12.30 Kanep kui ehitusmaterjal. prof. Jaan Miljan (Eesti Maaülikool, maaehituse osakond)
12.30 – 13.00 Kanep kui menüü rikastaja ja tema kasu tervisele. Triin Muiste (toitumisnõustaja- ja koolitaja, Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse asutajaliige)
13 – 14 lõuna
14.00 – 14.30 Endokannabinoidsüsteem ja kanepi ravitoime. Siim Siimut (molekulaarbioloog,Tallinna Tehnikaülikool geenitehnoloogia instituut) 
14.30 – 15.00 Müüdid ja tegelikkus. Madis Masing (Eesti Kanepiliidu asutajaliige) 
15.00– 16.00 diskussioon

Viiteid