Lina meie igapäevaelus

Eestis on lina kasvatatud üle 3000 aasta. Algul oli lina kohaliku tähtsusega põllukultuur. Turuväärtuse eksportkaubana omandas lina põhiliselt 16.-18. sajandil, kuigi juba 1377. aastal veeti Pärnu sadamast välja linakiudu ja -seemet. Väärtusliku linakiu saamist soodustas Baltimaade jahe ja niiske kliima. Linakasvatus laienes Eestis eriti 19. sajandi teisel  poolel, mil kasvupind ulatus ca 60 000 hektarini. Rohkesti külvati lina Viljandimaal, Pärnumaa kagu- ja Võrumaa lõunaosas ning Räpina ja Vigala ümbruses, palju vähem aga Põhja-Eestis. Tulus linakasvatus kiirendas  eriti Lõuna-Eestis talude päriseks ostmist eestlaste poolt.  Venemaa suurim linavabrik rajati 1851. aastal Narvas.


Linakasvatus Eestis on kulgenud tõusude ja mõõnadega. Pärast 2000. aastat kasvatatakse Eestis ainult õlilina, millele on kasvav turunõudlus.  Tänapäeval on erinevad linatooted kasulikud ehituses, toiduainena, loomasöödana, meditsiinis, kosmeetikas ja mujalgi.

Püsiekspositsiooni  "Lina meie igapäevaelus" põhiosad:

  • kiu- ja õlilina taimede areng, omadused ja linavarre ehitus
  • lina kasvatamise, töötlemise ja kasutamise ajalugu Eestis
  • Linatoodete kasutus tänapäeval:
  1. linakiud, -takk ja -luud ehitusmaterjalina
  2. linaõli ja -värv viimistlusvahendina
  3. linaseemnejahu ja -õli toiduainena ja loodusliku ravimina
  4. linaseemnekook loomasöödana tervisepiima, -koore, -juustu ja munade tootmiseks.
  5. linauuringud Mooste Katsejaamas