NÕUKOGUDEAEGSETEST PÕLLUMAJANDUSTÖÖTAJATEST

Käesoleva küsimustiku koostamise eesmärgiks on saada mitmekülgsemat teavet nõukogudeaegsete põllumajandustöötajate kohta, et paremini mõista tollase põllumajanduse ja maaelu käekäiku. Nõukogude perioodil töötas põllumajanduse alal märkimisväärne hulk inimesi, kuigi nende hulk aja jooksul vähenes. Küsimused on mõeldud tollastele juhtivtöötajatele (direktorid, esimehed, osakonnajuhatajad), vastava ala spetsialistidele (agronoomid, zootehnikud jt), lüpsjatele – karjatalitajatele, põllutöölistele (lihttöölised, traktoristid, kombainerid). Kuna antud perioodist on enam kui kakskümmend aastat möödas, pole tollal aset leidnud sündmustel otsest mõju tänapäevale. See asjaolu kindlasti hõlbustab küsimustele vastuste andmist. Samas jääb neid inimesi, kes töötamist nõukogude perioodil mäletavad, üha vähemaks, seega on viimane aeg mälestusi koguda. Kuna nõukogude periood hõlmab peaaegu poolt sajandit, tuleb eraldada stalinismiperioodi, sulaaega ja  stagnatsiooniperioodi. Peale isiklike kogemuste kirjapaneku on teretulnud ka vanemate inimeste mälestused. Küsimused puudutavad väga erinevaid valdkondi, kus iga põllumajanduse alal töötanud inimene leiab enda jaoks mõne teema, millele vastata.

  • Millistes majandites Te töötasite (kolhoos, sovhoos) ?
  • Millisel alal Te töötasite ja kui kaua (mis aastatel) ?
  • Kas Teil on ka põllumajanduslik haridus, millise kooli lõpetasite ja mis erialal ?
  • Kuidas Te sattusite majandisse tööle (suunati, elukoht seal) ?
  • Kui Teil tuli pidada mitmeid töökohti kas samas või mitmes majandis, millest see oli tingitud (edutamine, kolimine jm)?
  • Millistele valdkondadele pandi selles majandis, kus Te töötasite, rohkem rõhku (taimekasvatus, loomakasvatus, ehitus), kas toimus ka olulisemaid muutusi? Milliste majandite hulka ta kuulus (eesrindlik, keskpärane, viletsas olukorras)?.
  • Kuidas toimus majandi juhtimine, millised inimesed said etteotsa, missugune oli nende haridus, kuidas nad oma juhtimisoskusi rakendasid ning milline oli nende läbisaamine inimestega. Milline oli majandi partorgi osa?
  • Kuidas majandis suhtuti kõrgemalt poolt tulnud korraldustesse, kuidas neid tutvustati töötajatele ning kuidas neid täita püüti (milliseid kultuure rohkem kasvatada, uuendused agrotehnikas, loomakasvatusega seotud nõuded, põllumajanduslikud ehitused ning nende kasutamine, tootmisplaanide täitmised )? 
  • Millised olid eelpoolnimetatud nõuete ja täitmisega seotud kurioosumid, võimaluse korral kirjeldada mõnda neist?
  • Milline oli töökorraldus, kuidas toimus tööülesannete jagamine, kuidas neid täideti, kuidas toimis meeskonnatöö? Mõne eriti meeldejäänud tööpäeva kirjeldus.
  • Kuidas kasutati majandis abitööjõudu (šefid, kooliõpilased, tudengid jt), milliseid töid nad tegid, kuidas see toimis, kas alati oli see põhjendatud? Võimaluse korral kirjeldada mõnda juhtumit.
  • Milline oli praktikantide (EPA, kutsekoolid, tehnikumid) osatähtsus, mida nad tegid kuidas nendesse suhtuti?
  • Missugune oli töö tasustamine, kuidas see aja jooksul muutus, kuidas töö eest saadud tasu kasutati?
  • Kuidas toimus eesrindlike töötajate väljaselgitamine (oli selleks mingi plaan),nende autasustamine, millega neid autasustati. Kuidas neisse suhtuti?
  • Milliseks kujunes aja jooksul töössesuhtumine, kuidas see mõjutas igapäevast elu, omavahelisi suhteid?
  • Kuidas kujunes põliselanike ja uustulnukate vahekord, kuidas uustulnukaid omaks võeti, kuidas toimus see teistest rahvustest inimestega?
  • Kuidas toimus ühe majandi ühendamine teiste majanditega (mitu kolhoosi,kolhoosid sovhoosidega jne), kuidas inimesi nendest kavatsustest teavitati, kas korraldati koosolekuid, kuidas need toimusid, kas oli ka palju vastuseisu, kas oli juhtumeid, kus otsustamine lükkus edasi või isegi tühistati, kuidas muutus olukord pärast ühendamist, mis läks paremaks, mis halvemaks?
  • Milliseks kujunes keskustest eemalejäävate piirkondade käekäik?
  • Milline oli isiklik majapidamine, kuidas seda nõukogude korra tingimustes korraldada andis?
  • Kuidas majandis hoolitseti inimeste olme eest, rahuldati korterivajadusi jm.?
  • Kui suur huvi oli kultuuriürituste vastu (teater, kino, kontserdid, näitused, mängud, võistlused), kui palju oli neid võimalik korraldada majandites või käia keskustes, mida majand selleks tegi?

Mälestused palume saata või tuua Eesti Põllumajandusmuuseumisse, Pargi 4, Ülenurme 61714, Tartu maakond.

Täiendavat infot saab Lembit Karult telefonil 7383818 või e-postiga aadressil lembit.karu@epm.ee  ja Merlin Lumistelt telefonilt 7383818 või e-postiga aadressil merlin.lumiste@epm.ee