Rukkiküün

Püsiekspositsioon Rukkiküün avati rukkimaarjapäeval 15. augustil 2015 Ülenurme ajaloolise mõisakompleksi 1914. aastal ehitatud heinaküünis. Näitus kajastab olulist maaelu valdkonda, mis hõlmab talirukki viljelemise kulgu Eestimaal ligi tuhande aasta jooksul ja rukkikasvatusega seotud tegevusi.

Ekspositsiooni eesmärk on väärtustada ning tutvustada Eesti rahvusvilja ja pärandkultuuri sümboli talirukki ajaloolist väärtust, kasvatamist ning kasutusvõimalusi tänapäeval kaasaegsel tasemel. Samuti väärtustada meie rahvustoidu rukkileiva pikaajalisi traditsioone ning tõsta esile rukkileiva olulisus meie toidulaual. Rukkiküün on Eesti Rukkitee üks oluline tugipunkt ja vabariigis arenev rukkikeskus, mis saavutab järgmisel aastal rahvusvahelise mõõtme koostööpartneritega Venemaalt, Valgevenest, Lätist, Saksamaalt, Poolast jm. Ekspositsiooni avamisega tähistati Eesti Rukki Aastat 2015, ‘Sangaste' rukki aretaja Friedrich von Bergi ("rukkikrahvi") 170. sünniaastapäeva ning käesoleva ajani tootmises oleva maailma vanima kultuurrukkisordi ‘Sangaste' 140. sünnipäeva.

Näitus annab ülevaate talirukki kasvatamise, koristamise, rehepeksu, tuulamise, jahu saamise kohta, tutvustab erinevaid töövahendeid. Külastajal avaneb  võimalus käed külge panna rehepeksu- ja jahvatustöödele (rukki rabamine rabamispingil, vilja varda ja koodiga peksmine, terade tuulamine sari või tuulamismasinaga, rukkiterade peenendamine jahvekividega või uhmris, käsikiviga jahvatamine). Lisaks saab oma oskused proovile panna laual asuvates puunõudes olevate erinevate viljaterade (oder, kaer, nisu, rukis) äratundmisel.

Infostendilt leiab külastaja lisateavet rukkikasvatuse ajaloo ning Eestis aretatud rukkisortide kohta eesti, vene ja inglise keeles.

Näitus on mõeldud laiale külastajaskonnale kogu Eestis, samuti väliskülastajatele. Oodatud on lasteaialapsed, erinevas vanuses õpilased, üliõpilased, Eesti Rukkiteel kulgejad, kõik huvilised. Ekspositsioon on külastatav ka erivajadustega inimestele.

rukkiküün

küün

küün

Näituse kuraator: Ellen Pärn (EPM)

Kujundajad: Laura Vähi, Marat Viires (EPM) ja Liivi Ehmann-Kaarli (sisearhitekt)