DOKUMENTIDE JA KÄSIKIRJADE KOGU

Märkmed erinevate lilleliikide mahaistutamis- ja hooldustavade kohta 19.saj lõpust-20.saj algusest

Praegusel kevadisel istutusajal kuluvad sajandivanused tarkused marjaks ära. 

Johan Rätsepp töötas aastatel 1870-1909 mitmetes mõisates ja isikute teenistuses aednikuna. Oma teenistuskägiu on ta omakäeliselt üles kirjutanud oma märkmikus (EPM TR 403:2 A ), mille kohaselt oli ta esimeseks teenistuskohaks Elistvere 1870. aastal.  Oma teenistuskohaks aastatel 1880-1884 on ta märkinud „Riik Jürjewas", võib-olla on see Tartus tegutsenud  viljakaupmees Georg Riik,  kes 1883. aastal Ülenurme mõisa omandas ja kus praegu Eesti Põllumajandusmuuseum tegutseb?....

J. Rätsepp töötas aednikuna Erastvere mõisas kokku 14 aastat, lühemalt oli ta ametis näiteks veel Kaareperes, Käreveres, Kööleri talus ja kaupmees Lella teenistuses. G. von Rathlefi Tammistu mõis oli J. Rätsepa nimekirja põhjal tema viimaseks teenistuskohaks, kus ta töötas aastatel 1902-1909.

Väljavõtted tema märkmetest:

Hiazindit.

Pottis ajamises hia rammusa mulla sisse, siis kastetas muld märjas, ja vijas pottid keldri. Umbes 10. nädali perast, tuwas naad keldrist mulla sest wälja ja wijas triibhonese, kus õhk ike ühesugune soe piab olema.

Narzissid

Pottid wijas niisama keldri mulla sise, ja akatas perast triibhones niisama ajama kui tulpe ja hiazinte.

 

 

 

 

Johan Rätsepp töötas aastatel 1870-1909 mitmetes mõisates ja isikute teenistuses aednikuna. Oma teenistuskägiu on ta omakäeliselt üles kirjutanud oma märkmikus (EPM TR 403:2 A ), mille kohaselt oli ta esimeseks teenistuskohaks Elistvere 1870. aastal.  Oma teenistuskohaks aastatel 1880-1884 on ta märkinud „Riik Jürjewas", võib-olla on see Tartus tegutsenud  viljakaupmees Georg Riik,  kes 1883. aastal Ülenurme mõisa omandas ja kus praegu Eesti Põllumajandusmuuseum tegutseb?....

J. Rätsepp töötas aednikuna Erastvere mõisas kokku 14 aastat, lühemalt oli ta ametis näiteks veel Kaareperes, Käreveres, Kööleri talus ja kaupmees Lella teenistuses. G. von Rathlefi Tammistu mõis oli J. Rätsepa nimekirja põhjal tema viimaseks teenistuskohaks, kus ta töötas aastatel 1902-1909.